Kaart - Zelva (Zel’va)

Zelva on alev Valgevenes Hrodna oblastis, Zelva rajooni ja Zelva külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on poola keeles Zelwa. Nimi tuleb alevit läbiva Zelvianka jõe nimest, jõe nimi omakorda on aga ilmselt pärit jatvingi keelest.

Alevis on toiduainete tööstus ja kergetööstus, valmistatakse ehitusmaterjale. Asulas on hüdroelektrijaam. Vaatamisväärsusteks on katoliku kirikud aastaist 1815 ja 1913, XIX sajandi lõpus ehitatud raudteejaam ja veski.

Alevit mainiti esimest korda aastal 1258. Toonane asula asus praegusest Zelvast loode pool, kus maapind oli künklikum.

Aastal 1470 ehitati Zelvasse katoliku kirik. Kiriku juures asus toona Suur-Zelvaks (Вялікая Зэльва) kutsutud küla, selle lähedal asus aga Väike-Zelva (Малая Зэльва), kus asus mõis. XVI sajandil oli see ala Višnevskite, Iliniczite, Zabrzeziňskite, Zenowiczite ja Kamarowskite valduses. Aastal 1524 mainiti Suur-Zelvat dokumentides kui alevit. Zelva kuulus toona Navahradaki vojevoodkonda Vaŭkavyski maakonda.

XVII sajandi alguses läks Zelva Sapiehade valdusse. Aastal 1720 said Sapiehad õiguse pidada Zelvas laata, mis kujunes suurimaks laadaks Leedu aladel. Toona oli Zalvianka veel laevatatav ja jõel asus sadam. XVIII sajandil rajasid Sapiehad Zelvasse teatri.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Zelva Venemaa koosseisus. Alevi elanikud võtsid aktiivselt osa kõigist Venemaa vastu suunatud ülestõusudest Poola aladel, seetõttu konfiskeerisid vene võimud alevi XIX sajandi keskel Sapiehadelt. Aastast 1886 hakkas alevit läbima raudtee Baranavičyst Bialystokki. XX sajandi alguses liideti mõlemad Zelvad ühtseks aleviks.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Zelva Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Aastal 1966 sai Zelvast rajoonikeskus. Aastal 1983 valmis tamm Zalvianka jõel ja rajati veehoidla ning hüdroelektrijaam.